Radooni põhjustatud kiirgusdoos moodustab Eestis keskmiselt 1,9 mSv/a, enamikus Euroopa riikides jääb see alla 1 mSv/a. Elukeskkonnas ei peaks inimestele mõjuv kiirgusdoos ületama 5 mSv/a. Vastasel korral tuleks rakendada meetmeid looduskiirguse taseme vähendamiseks Miks on radoon tervisele ohtlik? Igasugune radioaktiivne kiirgus on tervistkahjustav, esmajärjekorras pahaloomuliste kasvajate põhjustaja. Radoon kui gaas jõuab inimese hingamisorganeisse ja laguneb liikumatuteks metallideks ehk tütarelemendiks, sellega kaasnev -, - või -kiirgus kahjustab kudesid. Täiendavalt kanduvad radooni tütarelemendid hingamisorganitesse suitsu- ja tolmuosakestele langenuna. Õhu radoonisisaldust ruumis mõjutavad Euroopa ja USA teadlaste poolt on hoonealune ja seda ümbritsev pinnas, täitepinnas, aluspõhi, vesi, ehitusmaterjalid ja õhuvahetus
rakuhingamiseks. Mõnikord käsitletakse (hapniku)hingamist laiemas ja kitsamas mõistes. Esimesel juhul haarab see kõiki protsesse läbi mille väliskeskkonnast pärinev molekulaarne hapnik jõuab organismi rakkude mitokondreisse ja seejärel biokeemiliste oksüdatsiooniprotsessidel vabanev CO2 (käsikäes teiste ainetega) väljutatakse organismist. Kitsamas mõistes hõlmab see üksnes kopsude ventileerimist, ehk õhuhapniku jõudmist hingamisorganeisse. Õhuniiskus Õhuniiskuseks nimetatakse õhus leiduvat veeauru. Vastavalt veeauru kahele olekule (küllastamata ja küllastatud) eristatakse küllastamata ja küllastatud niiskust. Õhuniiskust iseloomustavad mitmed karakteristikud, nagu veeauru rõhk, absoluutne ja relatiivne niiskus, niiskuse defitsiit, kastepunkt, jt. Meie ilmajaamas mõõdetakse suhtelist e. relatiivset niiskust Relatiivseks niiskuseks r nimetatakse õhus oleva veeauru rõhu ja samal temperatuuril õhku
annaabi.ee 
