Puisniitude loomastik
säilimine võimaldab roomajatel uue hingamismehhanismi tekkimist. Rinnakorvi maht muutub
eriliste hingamislihaste abil. Roomajatel on kopsude ventilatsioon intensiivne.
Hingamiselundite täiustumisega paralleelselt täiustub ka roomajate vereringe-elundkond.
Enamikul roomajatel on süda kolmakambriline, kuid siiski on vatsake jaotatud mittetäieliku
vaheseina abil kaheks. Arteriaalne tüvi jaotub kolmeks:kopsuarteriks, mis hiljem hargneb
vasakuks ja paremaks aordikaareks. Hingamisfunktsioonidest vabanenud nahk teeb läbi
muudatusi, mis peavad organismi kaitsma kuivamise eest. Roomajatel pole nahanäärmeid,
sest nahka pole vaja niisutada (aurumine keha pinnalt on vähenenud, sest keha katavad
sarvsoomused). Roomajate seedekulgla võimaldab püütud saaki hästi ära kasutada. Maks on
suur, esineb sapipõis. Roomajad on, vaatamata surtele muudatustele siiski kõigusoojased, st.
nende kehatemperatuur sõltub väliskeskkonnast. Roomajate nägemiselundis nihutatakse
annaabi.ee 
