Linna kompaktsus ja laialivalgumine
Burtoni
(2000) uurimusest on aga raske aru saada, kui tihedalt on see seotud just linna kompaktsusega.
Nimelt oleneb rohealadele juurdepääs näiteks linna topograafiast, ajaloost, poliitilistest otsustest
ja keskkonnast. Lisaks ei leitud selget seost ka kompaktse linna ja inimeste tervisliku seisundi
vahel. Algselt arvati, et kuna linnas on asutused ning inimesed väga lähestikku, tekitab see
stressi, depressiooni ja ka õhusaastatusega kaasaskäivate hingamiselundkondadega seotud
haiguste tõusu. Avastati, et suurema asustustihedusega aladel on vaimsest häiringust tingitud
surmajuhtumeid vähem, samas oleneb see teistestki faktoritest, näiteks elamutüübist. (Burton,
2000)
4. Eksiarvamused kompaktsest linnast
Neumani (2005) väitel kehtib kompaktse linna ja valglinnastumise vahel paradoks, mille puhul
hajalinnade vastu võitlemiseks üritatakse rajada kompaktseid linnu, kuna eeldatakse, et
kompaktsed linnad on jätkusuutlikumad