Eluslooduse eksam
mis rakkudes hapniku abil lagundatakse süsihappegaasiks ja veeks. Nad on kohastunud,
vastavalt oma elukeskkonnale, hingama kas õhku või omastama veest hapnikku. Näiteks
konnad ja teised kahepaiksed tegutsevad nii vees kui ka maismaal ning nad hingavad vees
naha abil, maismaal kopsude abil.
Hingamine tähendab hapniku pääsemist verre ja sealtkaudu iga üksiku rakuni. Hingamise teine
pool on välja hingamine. Veri toob üleliigse süsihappegaasi hingamiselundisse tagasi, kus see
kehast väljutatakse. Nii on hingamiselundkond väga tihedalt seotud vereringega.
Pidevalt vees elavad loomad hingavad lõpustega
Kahepaiksed naha ja kopsudega
Roomajad, linnud ja imetajad kopsudega
(Lindudel on 9 õhukotti, need muudavad linnu kergemaks, aitavad hoida siseelundite püsivat
temperatuuri. ning on õhutagavara hoidmiseks.
8. Selgroogsete loomade vereringe – võrdle erinevaid selgroogsete klasse.
annaabi.ee 
