Normaalne ja patoloogiline füsioloogia ja anatoomia
komplikatsioonidega – kui haige on palju pikali. Päeva jooksul peaks hingamisele pöörama
tähelepanu – sügav hingamine, istuli asendiga ventilatsioon parem.
Lastel on rindkere liikuvus väiksem ja seega hingamine pindmisem – seetõttu tekibki kopsupõletik
kergemini. Kopsupõletiku tekitajaks hingamisteedes elav bakter, mis tehitab haiguse alles siis, kui
miski muu on organismi kaitsevõimet vähendanud.
Hingamisakti üldiseloomustus
Hingamisaktil kolm osa:
1) väline ehk kopsuhingamine – õhu liikumine atmosfäärist läbi hingamisteede kuni alveoolideni ja
vastupidi – väljahingamise ajal alveoolidest atmosfääri
2) gaaside transport – toimub veres. Kopsu alveoolide seintes olevatest veresoontest liigub hapnik
arteriaalse verega vasakusse kotta ja vasakusse vatsakesse piki veresooni kuni kudedeni. Vastupidi -
venoosseid veresooni mööda süsihappegaasirikas vesi alveoolideni.