Ristisõjad - ülevaade, aastaarvud
Peale otepää juures saadud võitu oldi väge täis ja plaaniti minna Riiat ründama Sakala
vanema Lembitu eeskoste all.
1217.21.september-sakslaste, liivlaste ja latgalide vägi, eestlased jäid alla ning mõlemad
pooled kandsid suuri kaotusi (Lembitu ja Kaupo)
1219. Taani kuningas Valdemar II sekkus, tahtis eestis kindlalt kanda kinnitada. Lasi Tallinnas
ehitada kivilinnuse, ristiusustada ning organiseerida maa-haldus. Algas Taani ja saksa
preestrite vahel eestlaste hinfede pärast omalaadne võistlus, mis pidi määrama, kust hakkab
kulgema Taani ja Riia kiriku valduste piir.
1220. sügiseks olid Taanlased hõivanud Harjumaa, Rävala, Virumaa ja Järvamaa
1220. Rootsi kuningas otsustas kanda kinnitada, Lihula ümberkaudset rahvast hakkas ristima,
rootslaste väed löödi täielikult puruks ning nende edasised vallutusplaanid nurjati.
1222. saarlased sundisid Taani väge lahkuma, see neil ka õnnestus
1223- eestlased ründasid saklasi ja võtsid linnuseid üle
annaabi.ee 
