Eesti kirjandus eksiilis, paguluses
Minategelane jalutab lärmakail tänavail, kuni hingeahistus sunnib teda sisse astuma avatud uksest
majja, kus ta loodab uue aasta tulekuni viibida avalikul peol teiste inimeste keskel. Maja aga näib
olevatotsekui Minategelasemälestustejasüdametunnistuseruum.Majasliikudeskohtab
peategelane pidevalt inimesi, kes teda tunnevad. Majas ei kehti tavalised aja ja ruumi
seaduspärasused, ruumid muutuvad ja aeg liigub arusaamatul kombel. Majas valitseb umbne
ängistav õhkkond. "Hinegde öö" kulmineerub kummalise äraspidise kohtuistungiga. Kaebealuseid
süüdistatakse ülimalt ülekohtusel viisil sellistes pattudes nagu uhkus, ahnus või kadedus.
Minategelane mõistetakse süüdi koguni kahes kuriteos: kodumaalt pagemises ja elutüdimuses.
Karistus on karm: edasi elamine. "Hingede ööd" võib mõista kui peategelase katset mõtestada oma
enese eksistentsi praegu ja minevikus. Romaani õhustik meenutab Kafka loomingut ja sarnaneb
Hesse"Stepihundiga"