Helmandi jõge kasutatakse ulatuslikult niisutamiseks. Kabuli jõgi on aastaringi veerohke - suubub indusesse. Laevatatav on Afganistani jõgedest ainult Amudarja, ehkki väiksemad laevad ja praamid suudavad sõita ka teiste jõgede osades, kus sügavus on piisav. Järved Järvi on vähe ja needki on väikesed Tähtsamad järved on Zarkoli järv , Shivehi järv ja Istadehye Moqori järv mis on soolase veega. Veevarud 84,55% Afganistani veevarudest pärineb Hindukusist, 8% allikatest, 7% annavad maa-alused niisutussüsteemid ja 0,5% purskkaevud. Põllumajandussektor on riigi suurim veetarbija. Niisutamiseks vajalik vesi saadakse suuremalt jaolt jõgedest ja kanalitest, ülejäänu kaevudest ja puuraukudest. Pikaajaline põud ning sõda on alandanud kanalite veetaset kuni 70% võrra põhjustades niisutavate alade 60 % vähenemise. Üle 36 % kaevudest ja puuraukudest on kuivanud ja veevarus on vähenenud Üleujutused
Riigi põhjaosa jõed suubuvad Amudarjasse, Kabuli jõgi aga Indusesse.Riigi tähtsamad jõed on Amudarja, Kabuli jõgi, Helmandi jõgi, Morghb ja Har Rd.Riigi põhjaosa jõed suubuvad Amudarjasse, mis moodustab riigi põhjapiiri ning on ühtlasi Afganistani veerikkaim jõgi on Amudarja. See jõgi on laevatatav. Tema tähtsamad lisajõed on Pandzi jõgi ja Vahsi jõgi.Riigi pikim jõgi on Helmandi jõgi riigi edelaosas. Ta saab oma vee Hindukusist ning saab alguse riigi idaosast Kabuli lähedal. See jõgi voolab läbi riigi edelapiirkonna, olles selle kõrbede ja poolkõrbede ainuke jõgi ning suubub Iraani piiril olevasse Helmandi järve ning muudesse soolajärvedesse Sstnis. Jõge kasutatakse ulatuslikult niisutamiseks.Kabuli jõgi toob vett Kabuli ja Jallbdi ümbruse viljakatele orgudele ja jõeorgudele. Erinevalt teistest jõgedest on ta aastaringi veerohke. Ta jõuab välja Iraani ning suubub Indusesse
annaabi.ee 
