Kas Valgustusajastu muutis Euroopat paremaks? Valgustusajastu leidis aset 18. sajandi Euroopas, kuigi mõned allikad alustavad selle perioodi dateerimist juba 17. sajandist. Ajastu peamised muudatused seisnesid selles, et kui varem peeti ilmaliku võimu pead riigi eesotsas Jumala saadikuks maa peal, siis nüüd asendus selline mõtteviis ideega, et ilmalik võim peaks põhinema ikkagi kainel mõistusel. Seesugune murrang ideoloogias muutis Euroopa ja kogu maailma saatust drastiliselt. Valgustusajastule alusepanijaks loetakse Hollandi filosoofi Baruch Spinozat. Selle ajastu filosoofid leidsid, et suuri mõtlejaid ning kirjanikke ei tohiks piirata hirm rikkuda juba traditsiooniliseks saanud põhimõtteid, neil tuleks lasta taga ajada tõde ükskõik mis kujul. Liikumise suurkujude hulka kuuluvad veel näiteks prantsuse filosoof Montesqieu, kelle loodud võimude lahususe teooriat täna palju iseenesest mõistetavakspeavad ning Voltair...
Emapoolne vanaisa orientalistiliste huvidega, tekkis hea läbisaamine ja tegeles eelkõige India kultuuriga. Koolitee jäi pooleli, ei kohanenud omaaegse range koolisüsteemiga. Selle asemel luges, uuris ja sai vanaisalt näpunäiteid. Esimene amet oli raamatukaupmehe õpilane, hiljem ise ja ka arhivaar. Hakkab kirjutama, saab vabakutselise elu elada ning kolib Šveitsi. Pigem eraklik eluviis. 20ndate alguses saab Šveitsi kodanik. Enne 1MS käis Indias eneseotsingurännakul. Hindelist rahu ei leidnud. 1MS patsifist. Avaldas artikli, sattus kriitika alla patriotismi puudumise tõttu. Esmalt suri isa, siis olid naisel 54 närvidega probleemid ja ka poeg haigestus raskelt. Selle tagajärjel oli ka Hessel hingeline kriis, millest aitas väljuda Carl Gustav Jungi eneseanalüüs. Pärast abi sai otsekui uueks. 46 aastal pälvis Nobeli kirjanduspreemia. 62 aastal sureb leukeemiasse
annaabi.ee 
