suguküpsed ja hakkas nende paari heitmine. 26. Keltide ettekujutus surmajärgsest olemisest. Keldid uskusid vaimudemaailma. Nad uskusid, et vaimud (hinged) asusus inimeses, loomades, taimedes, puudes, ja ka kohavaimudega nt allikates, jõgedes, koobastes jne. Hingi peeti surematuteks ja usuti hingede migreerumist. Eksisteeris ka karma idee ja väidetevalt olid nad nõus laenama raha igaühele, kes võla järgmises elus tasuda lubas. Teine uskumus oli hindede lõpmatus. Lahkunud hinged läksid kividesse või puudesse.Puid austati väga, eriti neid, mis haudadel asusid. Hinge taassünd ei pidanud toimuma kohe. Elude vahel rändas hind teispoolsusesse, kuhu ta võis jäädagi või siis sündida uuesti. Elude vahele võid jääda palju aastaid. See, mis tuleb pärast surma, oli keldi ettekujutuses segane ja midagi unenäotaolist, mis eelneb taassünnile. Surma peeti ajutiseks nähtuseks.
Tuleb aidata üksteist 6) Aja käsitlus on erinev. Läänes on lineaarne aeg ühe suunaline millel on algus ja lõpp. Aeg maailma loomisega e. genesis. (Jumal lõi maailma 6 päevaga). Aeg lõppeb maailma lõpuga e. apocalypsis. Idas aga on aja käsitlus tsükliline toimub pidev uuesti sündide ahel e. sansara - läänes teatakse seda nime all reinkarnatsioon uuesti sünd sama liigi esindajana või siis Transmigratsioon teise liigi esindajana. Hing on surematu. Pythagoras uskus hindede rändamisse. Ei tohi kunagi koera lüüa, sest koera valu niutsatusest võib ära tunda oma surnud sõbra hääle. Vana india õpetused: Filosoofilised õpetused jagunevad kaheks: 1) Ametllikud õpetused tunnustab kasti süsteemi(induism), toetusid pühadele tekstidele/raamatutele 2) Mitte ametlikud õpetused ei tunnusta kastisüsteemi (budism). Ei tunnistanud vedasid (pühad tekstid). Jagunevad, sest a) suhe kastisüsteemiga (e. varna) seisuslik ühiskond. Jaguneb keeruliselt, 3000
annaabi.ee 
