Eesti ja Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika
rõhuasetused võivad aga erineda. Paljudes Euroopa riikides on kindlasti rohkem teadvustatud
soolise võrdõiguslikkuse teemaga tegelemise olulisust. Selle tulemusena on aru saadud, et
mitmete laiemate ühiskondlike probleemide lahendamisel on oluline silmas pidada ka meeste
ja naiste võrdseid võimalusi (nt iibe ja tööturupoliitika seoste puhul) ning arusaamad naiste ja
meeste rollidest on muutunud avaramaks ja inimese individuaalsust hindavamaks. Eestis on
teistest Euroopa riikidest teravamaks probleemiks näiteks meeste ja naiste palgavahe (25%),
tugev tööturu sooline segregatsioon (st naised ja mehed on koondunud erinevatele
ametialadele), kodutööde koormus on väga ebavõrdselt jaotunud peamiselt naiste õlule (vt nt
Statistikaameti viimaseid andmeid), meeste ja naiste keskmise eluea suur erinevus (üle 10
aasta).
Üldiselt räägitakse sellest, et naisi diskrimineeritakse meestega võrreldes. Kas