Õigusloome metoodika
Sisemine ja väline süsteemsus. # sisemine
eelneb välisele- puudutab seaduse loogilist, aksioloogilist ja teleoloogilist täpsust ning eeldab,
et puuduvad vastuolud normide vahel. Vastuolude liigid: ¤ Seadustehnilised vastuolud nt
mõistete erinev kasutamine, iga terminit tuleb kasutada alati ühesuguses tähenduses. ¤
Normivastuolud- kui õiguslikult sätestatud käitumine võib tunduda samaaegselt nii käsuna
käituda vastaval viisil kui ka mittekäsuna käituda vastaval viisil. ¤ Hindamisvastuolud- nt
seadusandja hindab tervise kahjustamist raskemaks deliktiks kui seda on asjade rikkumine
(karistuse järgi) ja teisest küljest sätestab karistatava teona üksnes asjade rikkumise katse,
mitte aga tervisekahjustamise katse. ¤ teleoloogilised vastuolud- nt kui seadusandja taotleb
ühtede normidega teatud eesmärki, samal ajal teiste normidega loobub selle eesmärgi
saavutamisest. Võib tekkida kui on üldregulatsioon, ja tuuakse sisse eriregulatsioonid,