· Õppimine tähendab seda, et laps tõlgendab aktiivselt asju ja elu enda ümber ning vormib uue mõistmise alusel lisamõisteid. · Õppimispedagoogika põhimõtted: · lähtumine lapsest ja laps aktiivse õppijana · isiksuste ja kasvukeskkondade vastastikune toime ja koostöö · õpetaja õpikeskkonna loojana ja õppimise suunajana. Uus õppimispedagoogika toetub laste süstemaatilisele vaatlemisele ja sellest saadavale hindamisteabele. Vaatlemine, õppekava ja õppimine on lahutamatud seda peab õpetaja endale teadvustama. Bredekamp ja Rosegrant võrdlevad õppekava koeraga ja hindamist tema sabaga, mis kõigutab tervet koera. Hindamine määrab, kuidas õppekava iga üksiku lapse suhtes rakendatakse Oluline on, et õpetajal on süstemaatiline kava selle kohta, kuidas ta vaatleb ja kuidas võtab vaatlusandmed igapäevatöö aluseks.
Õpetaja peab hoolitsema selle eest, et lastele jääks mängu jaoks piisavalt aega. Lapse vaatlemine: · Lapse vaatlemine on laste kasvamise, käitumise jälgimine aga ka arengutaseme hindamine, tihti kasutatakse selle juures ka koolivalmidusteste · Sageli on vaatlemine juhuslik ning ajutine ja õpetajatel ei ole selleks piisavalt aega. · Uus õppimispedagoogika toetub laste süstemaatilisele vaatlemisele ja sellest saadavale hindamisteabele. · Hindav vaatlemine vaatlemine ja hindamine koos · Vaatlemine, õppekava ja õppimine on lahutamatud seda peab õpetaja endale teadvustama. · Bredekamp ja Rosegrant võrdlevad õppekava koeraga ja hindamist tema sabaga, mis kõigutab tervet koera. Hindamine määrab, kuidas õppekava iga üksiku lapse suhtes rakendatakse. · Vaatlemine peab olema pidev, kuna lapsed kasvavad ja õpivad kiiresti.