Õendus II
osas. Patsienti ei ekstubeerita enne kui ta suudab iseseivalt hingata, kui on taastunud
refleksid, ta suudab köhida, neelata ja ei toimu keele ,, tahalangemist", mis suleb
hingamisteed ja tekitab haigele hüpoksiat. Varajases postoperatiivsese perioodis võib
tekkida hingamistakistus ka sekreedi kogunemisest hingamisteedesse, keele
tahalangemisest, larüngospasmist või ka kõritursest.
Oluline on jälgida haige hindamissagedust, hingamisrütmi, hingamissügavust ja vaadelda
naha värvi või kasutata pulssoksümeertia andmeid. Haige võib halvenenud
hingamisfunktsiooni tõttu muutuda tsüanootiliseks, ahmida õhku, muuta
hingamissagedust, olla rahutu või ärev, võivad muutuda vererõhk ja pulsisagedus
( kiirenenud pulss)
Vajaliku ventilatsiooni tagamiseks ja haige hapnikuga varustamiseks antakse talle