JUURDEPÄÄSUPIIRANGUD ARHIVAALIDELE EUROOPAS JA VENEMAAL
Seega võib väita, et
nõukogude arhiivisüsteem kuulus repressiivaparaadile, mitte ühiskonnale ja see mõjutas otseselt
juurdepääsu arhiividele. Sihiks oli juurdepääsu tõkestamine arhiivisüsteemidele.
Üheks drastilisemaks väljundiks olid Nõukogude arhiivisüsteemi süsteemitu ja ebaloogiline
hävitamine makuleerimiskampaaniate käigus, millal toimusid massilised arhivaalide eraldamised
hävitamiseks ilma pädeva hindamisotsuseta. Säärane käitumine, kus mingi kampaania käigus
täidetakse iga hinna eest lühikese aja jooksul makulatuuri kogumise plaani, ei lasknud ega
võimaldanud sageli hävitatavate materjalide tsiviliseeritud hindamisprotsessi teostamist.
Tõsist hävitustööd tehti julgeolekuorganite arhiividokumentidega. 1954.aastal -- NSV Liidu
Riikliku Julgeolekukomitee loomisel -- oli selle asutuse operatiivarhiivis arvel 5,7 miljonit
säilikut, 1991. aastal aga ainult 654 300 säilikut