Eesti proosa
Peategelane Patrick
Bateman. Egoistlik ja eneseimetleja. Kõigile meeldiv, lisaks paljudele naistele, kellele
meeldis, meeldis ka mehele. Karjäärihimuline. Ühekülgsed väärtushinnangud kõik oleneb
ainult välimusest. Teadlikult püsimatu hing ei tahtnud suhet. Kõik ta ümber väga
materiaalne, raha oli väga oluline ja hinda mainiti igal pool. Kriitiline ja halvustav.
Psühhopaatia kui haigus. Haigusel on kolm faasi: hindamisfaas peategelane otsib ohvrit, kas
haavatav, kodutu, kodutu, keda igatsema ei hakata; manipulatsioonifaas mängib sõbralikku
ja head inimest, võidab ohvri endapoolele; hülgamisfaas peale tapmist lahkumine. Puudub
empaatiavõime suva kõigest mida teeb, teeb kõike hetkeajendil. Korduvad detailid,
turvaline rutiin, rutiinist väljudes läheb endaarust hulluks. Psühhopaat kui haige või jõhkard ja
kriminaal. Kui mitte haigus, siis ajaastu märk