Õendusprotsess
Õde saab kasutada kogutud andmed õendusdiagnoosi väljastamiseks,
prioriteetide kehtestamiseks ja edasiste meditsiiniliste sekkumiste kehtestamiseks.
Informatsiooni kogumise allikad saab jagada kaheks tüübiks: subjektiivne ja objektiivne
allikas. Subjektiivse info kogutakse küsitledes patsienti. Objektiivne info tuleb patsiendi
sugulastelt, meditsiinilisest kaardist, med.personalilt. Andmete kogumisel kasutatakse
enamasti intervjueerimist aga ka jälgimist ja füüsilist hindaminest ehk patsiendi läbivaatust.
Läbivaatuse käigus samuti on võimalik saada nii subjektiivse, kui ka objektiivse info.
Viimane hindamise etapp on andmete dokumenteerimine. Dokumentatsiooni reeglid võivad
haiglates erineda. Põhiline aspekt on nii subjektiivsete, kui ka objektiivsete andmete
dokumenteerimisel - täpsus ja selgus.
2.2. Teine etapp: õendusdiagnoos
2
annaabi.ee 
