Eno Raud
teisiti? Tema õpetlikkus on hoopis ootamatult avalik, nii avalik ja loomulik, igast sõnast
ja teost siginev, et ei märkagi seda enam õpetlikkuseks pidada. On lihtsalt elu ise, ja see
õpetab," (Krusten, 1978:67)
Teiste sõnadega öeldult: väikestest lihtsakoelistest aabltsajutukestest kuni keeruka
faabulaga fantaasiaküllaste pikkade lugudeni ei hülga autorit pedagoogiline takt. E.
Raud oskab kohanduda nii maailma avastavate mudilaste kui ka seiklusi ja mehiseid
tegusid himustavate mürsikute huvidele ning arusaamadele, sealjuures silmist laskmata
seda, et ühtki lugu ei ole mõtet jutustada ainult loo enese parast. Alati on olemas
kaugem eesmärk: silmaringi avardamine, tõe äratundmisele juhtimine,
südametunnistusele koputamine. Selles mõttes on naeruhimuline Eno Raud surmtõsine
mees.
Kõik Eno Raua jutustatud lood lõpevad õnnelikult. Maailm on oma põhiolemuselt hea,
annaabi.ee 
