"himustavat" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Ta tuleks vette või tulle visata.» «Loodan,» lausus Gaultiére, «et keegi teda endale ei taha.» «Ah mu iumal!» hüüdis Agnés. «Kui kahju neist vaestest ammedest leidlaste varjupaigas seal jõe ääres põik-tänava otsas, oeapiiskopi külje all! Viimaks viiakse see väike koletis sinna toita! Ennemini annaksin rinda vampiirile.» «On aga lapselik see vaene Herme!» vastas Jehanne. «Kas te, õde, ei näe, et see väike koletis on vähemalt nelja-aastane ja et ta rohkem näib himustavat praadi kui teie rinda!» Tõepoolest, see «väike koletis» (ei saaks teda teisiti 134 hästi nimetada) polnud kaugeltki vastsündinu. See oli kaunis nurgeline ja väga rabelev tomp linases kotis, niis kandis tolleaegse Pariisi piiskopihärra Guillaume Chartier' märki ja millest pea oli välja pistetud. See peagi oli väga inetu. Sellest olid näha ainult punaste juuste mets, üks silm, suu ja hambad. Silm nuttis, suu kisendas ja hambad näisid ainult