E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
»
Gabriel arvas tugevamat mõõtu vaja olevat; tal oli kentsakas himu rüütlipreili ees oma
madala seisusega uhkustada.
«Mina ei ole mitte ainult talurahva soost,» ütles ta karmilt, «vaid minu ema oli pealegi eesti
talupoja, see on -- pärisorja tütar ja mina olen pärisorjade võsu.»
«Mispärast püüate teie ennast halvaks teha?» küsis Agnes nõrga häälega.
«Ma ei püüa ennast sugugi halvaks teha,» kos-
289
tis Gabriel kuivalt. «Teie himustasite teada saada, kes mina olen, ja ma täidan teie soovi. Te
olete sügavas eksituses, kui arvate, et ma oma sündimise pärast häbenen. Ei sugugi. Ma olen
uhke selle peale, et minu soontes tilk vahva, aga õnnetu rahva verd voolab. Kuidas võib see
mulle häbiks olla, et minu esivanemad vägivalla sunnil pärisorjusesse on sattunud? Kui
inimene ilma enese süüta vangi satub, on see siis häbi? Teie ise olite eile veel vaba ja rikas,