E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Ta astus tulijale mõne
sammu vastu ja ütles lahkesti -- ainult lahkesti:
«Venelased olid juba ära läinud?»
«Küllap vist,» kostis Gabriel naeratades, «sest muidu seisaks teie alandlik sulane vaevalt
terve nahaga teie eest. Aga miks te metsast välja tulite, preili Agnes?»
«Mul läks aeg oodates igavaks ja mul oli kange himu näha, mis -- mis meie mõisast
saanud. Kas me ei võiks nüüd veel korraks sinna tagasi minna?»
«Ei, preili Agnes, ärge seda himustage!» ütles Gabriel tõsiselt. «Ma mõistan küll, et teil
raske on kallist kodupaigast lahkuda, aga teie õrn süda ei saaks kõledat vaadet ilma
põrutuseta välja kan-natama. Pealegi võiksid venelased äkisti tagasi tulla.»
280
«Kas seal tõesti nii kole on?» küsis Agnes tasakesti.
«Kole küll. Mõisameestest on suur hulk langenud.»
«Kas surnute seas ka rüütleid ja -- naisterahvaid on?» küsis Agnes pisarsilmil.