Läänerindel muutuseta fotoromaan
mitte verest tühjaks
joosta; päike tõuseb, öö
saabub, granaadid
vilistavad, elu on
lõppenud.
Click icon to add picture
Click icon to add picture
[...] õudust
saab taluda
senikaua, kui
sa olukorrale
lihtsalt allud,
ent see tapab,
kui sa hakkad
selle üle järele
mõtlema.
Click icon to add picture
Me muutusime
karmiks,
umbusklikuks, Click icon to add picture
halastamatuk,
kättemaksu
himuliseks,
jõhkraks ja
see oli hea,
sest just neid
omadusi oli
meil vajaka.
Albert ütleb selle välja:
"Sõda on meid kõige Click icon to add picture
jaoks ära rikkunud."
Tal on õigus. Me pole
enam noorus. Me ei
taha enam maailma
vallutada. Me oleme
põgenikud. Me põgeme Click icon to add picture
iseenda eest. Omaenda
elu eest. Me olime
kaheksateistkümneaas
tased ning hakkasime
alles maailma ja elu
armastama; kuid me
pidime nende pihta
tulistama. Esimene