"himotu" - 1 õppematerjal

Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine

2. NIMED Peatükk käsitleb nimede algupära, nimepanemist eestlaste rahvausundi ning Maris Saare läbi viidud uurimustöö põhjal 2.1. Nime algupära Eesnimede jagunevad tekkepõhjuste järgi tinglikult neljaks. 2.1.1.Arhailised Arhailised vanaeesti nimed on kas lihttüvelised nagu Hiis, Äio (vanaisa), Vibe (kärmas), Udras (saarmas); liittüvelised nagu Meelenõuve ja Küllepäevi; või tuletislõpuga nagu Himotu, Lembitu, Meelitsi, Viling. Kõik eelnevad on meeste nimed, lisaks on koostaja märkinud naiste nimedeks Ihalembi, Ihatu, Meelinõuvo, Emme ja Imbi. Mehe- ja naisenimede tunnuseid eestlastel ei ole olnud. (Saar 2002) 2.1.2.Laennimed Laennimed on tihti teisendid või eestindused teiste rahvaste nimedest, kuid võivad esineda ka algupärasel kujul. Võõrastest nimedest on tehtud eestipärasemaid: Georgiusest Jüri, Jakobist Jaak või Jaap, Mariast Mall, Johannast Jaana