KASVATUSE KLASSIKA
prügimägedel elama.
Headuse juurde tagasi tulles võib viidata ka Clive Lewisele (1992), kelle arvates mõned
inimesed on küll pealtnäha head, kuid kasutavad liiga vähe oma häid eeldusi ja kasvatust, s.t
on tegelikult halvemad kui need, keda peetakse halbadeks. Kas me võime teada, kuidas me ise
käituksime, kui meil oleksid teistsugused psüühilised eeldused, halb kasvatus ja lisaks veel
selline võim nagu Himmleril? Me näeme ainult tulemusi, mida inimeste valikud sellest n-ö
toormaterjalist kujundavad. Suur osa inimese psühholoogilisest konstitutsioonist sõltub
arvatavasti tema kehast, nii et kui ihu sureb, langeb kõik üleliigne maha ja tõeline inimene,
see, kes tegi valikuid, jääb alasti. Mitmesugused head omadused, mida me pidasime enda
omaks, aga mida põhjustas hoopis näiteks hea seedimine, langevad ära, samuti kaob kõik
inetu, mida põhjustasid kompleksid või halb tervis