NEPAAL
Pärast 11.
septembrit 2001 hakati mässajaid nimetama terroristideks. Järgneva kuue kuu jooksul hukkus
konfliktis rohkem inimesi kui eelneva kuue aasta jooksul.2002. aastal lubas peaminister
Chand konfrontatsiooni maoistidega lõpetada, jättes olemasolevad poliitilised struktuurid
siiski muutmata. Informatsioon politsei, armee ja maoistide vaheliste lahingute kohta on väga
ühekülgne, sest informatsioon on riigi kontrolli all. Vaid vähesed meediakanalid, nagu näiteks
ajakiri Himal, kirjutavad kriitiliselt ja informatiivselt mõlema poole kohta. Sageli räägitakse
maoistide julmusest. On tõsi, et maoistidel pole halastust (korrumpeerunuiks peetavate)
politseinike vastu; politseinikud aga ei tseremoonitse maoistidega ning nende ohvriks võivad
langevad ka tsiviilisikud, keda lihtsalt kahtlustatakse sümpaatias maoistide vastu või nende
toetamises. 2002. aasta lõpus oli Nepali 75 maakonnast 55 maoistide võimu all. Lääne
ajakirjanikud on neist vähe reportaaze teinud