Eestlased Saksa armees
Debica väljaõppelaagris. Esimesteks olid Idarindelt
saabunud vabatahtlikud ning väljaõpetamata noored
Eestist.
Eesti Leegion pidi tulema vabatahtlik. Esimesena
saabusid kohale 13. oktoobril 113 idapataljoni meest
leitnant Paul Maitla juhtimisel. Eestlastest ohvitserid (80
meest) saadeti täienduskoolitusele SS-sõjakooli Bad Tölz,
allohvitseride väljaõppekohaks sai Poseni SS-sõjakool,
radistid saadeti Potsdami ning tankitõrjemehed
Hollandisse Hilversumi sõjakooli.
Moodustati leegioni 1. Rügemendi staap koos 1.
pataljoniga. Oktoobris 1942 määrati Eesti Leegioni 1.
rügemendi ülemaks SS-Obersturmbannführer Franz
Augsberger, varsti saabus kohale ka pataljoniülem SS-
Haupsturmfüher Georg Eberhardt.
Leegioni formeerimisel andsid sakslased lubaduse, et
eestlasi ei kasutata võitluses läänerindel. Koos
sakslastega pidi formeeritava üksuse juhtkonnas olema
ka Eesti ohvitsere. Leegion oli ju eestlaste endi loodud.