Eesti muinasaeg
Taludes eksisteerisid vakad, kus olid Tõnnile annid.
Setode haldjaks oli Peko. Tuntuim eestlaste haldjas on Tarapitha e Taara. Ajaloollased
on paralleele toonud Taara ning skandinaavlaste haldja Thoriga. On leitud ka
ohvriallikaid ning ohvrikive. Tamm, pärn ja pihlakas olid n-ö pühapuud. Kuna olid
kaubandussuhted läänepoolsete rahvastega, siis mingil määral teadsid eestlased ka
ristiusust. Misjonitööga siinsetel aladel tegeles piiskop Hiltimus (1070 aastatel). 1160
aastatel tegeles Eesti aladel misjoniga munk Fulco ning teda abistas eesti päritolu
Nicolaus.
Muistne vabadusvõitlus 1208-1227
Muistne vabadusvõitlus oli üks osa feodaaltsivilisatsiooni
ekspensioonist/laienemisest/edasitungist (kaasnes ka ristiusu levik), mis oli ida- ja lõuna-
euroopasse (Elbe jõest ida suunas). Peamised elluviijad olid sakslased. See kandis nimetust
Tung Itta. Kõigepealt hõivati Läänemere lõunarannik, seejärel idarannik.