Barokiajastu essee
vaimuliku kontserdina. Monteverdi eristas oma kirikumuusikas kahte stiili vana polüfoonilist, uut
tundelist ja kontsertlikku. Itaalia Kirikumuusikas eksisteerivad need kõrvuti barokiajastu lõpuni.
Katoliku muusika kõige toretsevamat laadi võis kohata Roomas, Bolognas, Viinis ja Salzburgis.
Pidulikematel puhkudel kasutati missamuusikas hiigelsuuri kontserkoosseise. Hilisbaroki ajal sai
ooperi mõju missamuusikale ja kontsermotetile järjest nähtavamaks.
Ansamblimadrigal, mis valitses hilsrenssansi kammerlaulus, asendus 17. sajadni esimesel poolel
sooloaaria ja duetiga, mida laulid basso continuo või väikese ansambli saatel. 17. sajandi algul võis
kohata väga erinevates vormides soololaulu ehk aariat lihtsast tantsurütmilisest salmilaulust kuni
lihvitud stiilis poeetilise soolomadrigalini. Kuni sajandi lõpuni olid väga armastatud
variatsioonilised, pidevalt korduvale bassimotiivile ehk basso ostinato'le üles ehitatud aariad. Need