E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
ümber laiali, et iga
elusa hinge väljapääsemist võimatuks teha. Jaanuse kambri aknaauk leiti lahti olevat ja pandi
kinni. Salakäikude peale, mis lossitaolisel talul vahest võisid olla, ei mõelnud keegi. Sulased
kuhjasid õlgi ja kuivi raagusid seinte aarde ja pistsid need igast küljest korraga põlema.
Tuleleek lippas kiiresti seinapalkide kaudu üles, torkas kõrgesse katusesse, pääses lahtisest
kojauksest majja ja vuhises akendest jälle välja. Kõrbenud juustega ja hilpudega jooksid kaks
poolsurnud ümmardajat leekide vahelt välja. Neid tervitati toore naeruga ja määrati
sõjasaagiks.
Tuli vingus, nagu oleks tal kahju seda kauaaegset õnnelikkude inimeste varjupaika hävitada.
Igal silmapilgul ootasid põletajad õnnetu, tulest ja suitsust tagaaetud Jaanuse valukisa kuulvat,
nagu laudas loomad kisendasid, ootasid teda põlevate riietega ja kõrbenud juustega välja
hüppavat. Aga põlevas majas jäi kõik vait ja vakka, ainult tuli mühas edasi ja sädemed