Suur rahvaste ränne
keda ajaloolased seostavad vastavalt lõuna-, lääne- ja idaslaavlastega. Sklaviinid elasid Doonau
alamjooksul, veneedid Visla basseinis ja antid kusagil Dnestri j a Dnepri vahel. Alates 600
asustasid lääneslaavi rahvad (obodriidid, sorbid, veneedid ja pomoraanid) Elbest idas
paiknevad germaanlaste poolt maha jäetud alad.
Slaavi hõimud jagunesid järgnevalt:
Idaslaavlased (venelased; hiljemjagunevadnad ukrainlasteks, valge- ja suurvenelasteks).
Lääneslaavlased (poolakad, pomoraanid, obodriidid, sorbid, tsehhid ja slovakid).
Lõunaslaavlased (sloveenid, serblased, horvaadid ja bulgaarlased).
Protoslaavlased elasid sugukondadena, mis koosnevad nn suurperedest. Mitu sugukonda
moodustasid liidu, mida juhtisid vanemad. Hõimujuhtidest kujunes järk-järgult aristokraatlik
ülemkiht. Slaavlaste valitsejatiitlid on laenatud teistest keeltest: kunedzi (vürst) on tuletatud
annaabi.ee 
