Olümpiamängud Vana-Kreekas
mängud naljaks ja isegi keisrid hakkasid mängudest osa võtma, kus nad alati võitsid. Viimased
mängud toimusid 393 a. p.m.a, kui kristlik keiser Theodosius I väitis, et need on paganlikud
pidustused ja Olümpia koos kõikide kunstiesemetega tuleb hävitada. Olümpiat tabas 522 pKr
suur maavärin, mis purustas suurema osa Olümpia ehitisi.
Võistlused
Esialgsetel mängudel võisteldi ainult staadionijooksus, mille pikkus oli 192,3 m. Hiljel lisandus
kahestaadioni jooks, pikamaajooks (24 staadioniringi, ehk 4,7 km) ja viievõistlus. Juurde tulid ka
kontaktsporidialad nagu maadlus, rusikavõitlus ja pankraaton (maadlus ja rusikavõistlus koos).
680.a e.m.a lisati mängude kavasse veel ka kaarikute võidusõit ja veel hiljem hobuste võidusõit.
Võistlused kestsid vaid ühe päeva, kuna algselt võisteldi üksikutel spordialadel. Alade lisamisega
pikenes ka olümpiamängude kestvus
annaabi.ee 
