postid. Mõisast suundub kirdesse umbes 1,8 kilomeetri pikkune tammeallee Uue-Antsla pargini. Madalates kohtades on istutatud tamme asemel hõberemmelgat. Tamme-pärna allee suundub loodesse mõisnike matmispaika, nn kabeliparki. Park on väga liigirikas, seal kasvab 112 taksonit puid ja põõsaid. Peamine puuliik on tamm. Pargis on rohkesti erinevaid põõsaid, mis pole vanades parkides kuigi tavaline. Tiigi ääres kasvab eri liiki pajusid, põhjaosas rohkesti lehiseid. Haruldasemad liigid on hilistoomingas, punane leeder, juudapuulehik, himaalaja hortensia, siberi ja Mayri nulg jt. Suurim puu pargis on tamm (Ü = 643 cm). Rahvasuus on levinud sellised nimed nagu Rootsi kuninga või Kuningapoja tamm. 1601.a. olla ühe Rootsi-Poola sõja ajal siin sündinud hilisema kuninga Karl IX poeg Carl Philipp, kelle sünni auks isa olevatki tamme istutanud. Pargis elab kaitsealune tamme-kirjurähn ning nahkhiired: põhja-nahkhiir, veelendlane, suurkõrv, tiigilendlane, pargi-nahkhiir ja kääbus-nahkhiir.
säilinud. Okaspuudest kasvas hästi kanada tsuuga, harilik ebatsuuga. Arvukalt on lossi juurde istutatud harilikku elupuud. Lehtpuudest jäi peale korduvat katsetamist põhiliseks harilik tamm, mõned papliliigid, saar ja harilik pöök. Veel leidus pargis: ginnala vaher, haberoodne vaher, mandzuuria vaher, nipponi vaher, mandzuuria araalia, amuuri korgipuu, amuuri maakia, amuuri toomingas, mandzuuria saar, Bunge saar, ameerika saar, harilik valgepöök, punane tamm, punaselehine pöök, hilistoomingas, korea seedermänd. H. Raap täiendas omapoolselt parki mitmesaja liigi võrra. Korvipaju istanduses kasvatati vesipaju, vitspaju, ameerika paju jt. Pargi pindalaks oli kokku 54 ha ning seal kasvas kokku ligi 500 erinevat puu ja põõsaliiki ning vormi. Tänasel päeval hooldab ja taastab parki RMK. Pargis on hooldatud jalutus ja matkarajad. Peale sõda kuulus loss riigile ja hakkas lagunema. 1968. aastal anti hoone tollasele Tartu
on üsna ebameeldiva maitsega, mistõttu on ebatõenäoline, et keegi neid ohtlikus koguses sööb. Mürgituse tunnused: 20 marja söömisel võib tekkida palavik, valud rinna piirkonnas, iiveldus, oksendamine. Suuremad kogused põhjustavad iiveldust, kõhuvalu, oksendamist, värinaid, külma higi, peapööritust, verist väljaheidet, naha ja limaskesta tõmbumist sinakaks, südame rütmihäireid, hingamishäireid, neerukahjustusi. Prunus padus(harilik toomingas), Prunus serotina(hilistoomingas) ja Prunus trilobata(kolmehõlmaline mandlipuu) Viljaliha on tervisele kasulik. Marja sees olev kivi sisaldab seevastu mürgist ainet (amügdaliini). Kui amügdaliin seedekulglas laguneb, vabaneb happelises vesikeskkonnas soojuse ja ensüümide koosmõjul ühe ainena ka ülimürgine sinihape. Kõik toominga osad on mingil määral mürgised, kuid viljas asetsev kivi on kõige rohkem. Suure parkainete sisalduse tõttu võib toomingamarjade rohke söömine ärritada seedekulgla limaskesti.
annaabi.ee 
