Rikkalik vee- ja kaldataimestik ja põhjasetetest vabanev fosfor võivad olla küllaldased järvesisese aineringe reguleerimiseks ja järve ökosüsteemi muutmiseks inimestele ja kaladele vähesobivaks või koguni kasutamiskõlbmatuks. Inimese jaoks muutub järv väheatraktiivseks, kui üle 50% järvepinnast on kaetud taimestikuga ja mudakiht järve põhjas ületab paksuselt vaba veekihi. Paljudele kalaliikidele muutub samadel põhjustel järv elamiskõlbmatuks talvise ja/või hilissuvise hapnikupuuduse tõttu. Merevee taseme tõus Kliima soojenemine tingib vee paisumise soojenedes ja ka jääliustike ja mandrijää sulamist. 20. sajandi jooksul on maailmamere keskmine veetase tõusnud 10-20 cm. Veetaseme tõus suurendab ohtu üleujutustele. Veetaseme tõus võib põhjustada ka tugevaid torme. Rannikualadel põhjustab kõrgenenud veetase erosiooni. Merevee pealetungist maismaale tungib soolane merevesi mageveevarudesse(jõed,järved) ja rikub mageveekogu elustiku.
Varre tipus rohkete kollaste korvõisikutega piklik liitõisik; ühe korvõisiku läbimõõt 9-15 mm. Õitseb juulist septembrini, putuktolmleja. Vilja-deks on karvatutiga seemnised, mis levivad tuulega; levib kergesti ja kiiresti. Kasutamine: kuna taim sisaldab parkaineid, saponiine ja eeterlikku õli, on taime kasutatud rahvameditsiinis põletiku- ja valuvastase vahendina. Õitest on saadud kollast värvainet. Hea meetaim, iluaianduses väärib tähelepanu hilissuvise õit- semisaja tõttu. METSMAASIKAS Fragaria vesca; nime päritolu: fragum maasika nimetus Vergiliu- sel; tuletatud ladinakeelsest sõnast frago lõhnan, millega iseloomustatakse maasika aromaatseid vilju. Vesca väike; metsmaasikas on kultuurmaasikatest palju väiksem. Sugukond roosõielised. Kasvukoht: eelistab poolvarju, puudub soodes, rabades niisketel niitudel ja kuival liival
annaabi.ee 
