mitmest küljest lahtine, sammastele või piilaritele toetud kaarkoda) 18) Profaanarhitektuuri ehitiseks sai palazzo ( põhiplaanilt ruudu- või ristkülikukujuline fassaadiga tänava poole, keskosas siseõu sammaskäikudega) 19) vararenes. palazzode fassaadid muutusid kõrgrenessanssis rikkalikumaks. 20) Fassaade hakati liigendama taas ka vartikaalselt 21) Uueks kaunistusvõtteks balustaad (balustritest koosnev käsipuuga rinnatis) 22) Hilisrenes. ilmus kolossaalorded (sammas või pilaster läbi kahe korruse) 23) Maamajade e. Villade arhitektuuri kõrgtase 16saj. 24) Sakraalehitised kuppel. Basilikaalse kiriku puhul oli see koori kohal. Fassaadi puhul domineeris horisontaalsus 25) Renessanssi basiilika väga sarnane varakristlikule basiilikale (põhilised kandeelemendid sambad, nüüd toetus neile arhitraavi asemel tugev arkaad valgmikssein ja selle peal palklagi) 26)Kuplid laoti tellistest
Õigeusk, katoliiklus, protestantism, islam. Renessanss tähendab otsetõlkes taassündi, kuid tegelikult on ta antiigi vaimsuse edasikandumine. Tunduvalt laiened kunsti tarbijate hulk (linnakodanikud). Esile tõusis ka ilmalik arhit. Juhtiv osa läks Itaaliale (Firenze).Itaalia perioodideks 1) Eelrenessanss e. trecento (13. -14 saj) 2) Vararenes. e. quatrocento (15. saj) 3) Kõrgrenes. e. cinquecento (16. saj) 4) Hilisrenes ja manerism Arhitektuur Võeti üle antiikkunsti element. Kupliarhitektuur. Hooned ei pürginud enam kõrgusesse, vaid oli rohkem üksikute osade tasakaalustamine. Palju oli sambaid ja suuri kaari. · Itaalia teerajajaks Firenze, Medicite perekond. Kujunes välja lõplikult palazzode süsteem. Alumine korrus oli teostatud rustikas suurtest tahumata kiviplokkidest, maalähedane. Ülemised korrused läksid aste- astmelt pehmemaks ja õhulisemaks. Palazzo Pitti, Medici, Strozzi. 15
annaabi.ee 
