Muinasaeg
leib
Loomakasvatus on otseses seoses põllumajandusega, sest vaja on veoloomi ja sõnnikut
Hilisrauaaegseid muinaspõlde on uuritud mitmel pool Eestis (Tõugu Lääne-Virumaal,
Kõmsi ja Kaseküla põllud Läänemaal). Põha-Eestis on leitud pikki ribapõlde (säilinud on
põllupeenrad).
Tekkisid uued linnused
Enamik 11.sajandi linnuseid jäeti maha, teisi laiendati ja ehitati ümber. Uued linnused ei
ole enam seotud kindla külaga. Leitud umbes 50 hilisrauaaegset linnust.
Linnused on suuremad ja kaitserajatised tugevamad. Püsiasustusega linnused olid
võimukeskused.
Lääne-Eestis ja saartel võimsad ringvall-linnused. Tänapäeval nimetatakse neid kohti
enamasti maalinnadeks (Valjala,Varbola).
Mujal kasutati ära linnuse asukoha looduslikud eeldused.
Maalinnade vallid enamasti paest, harvem liivast-kruusast.
Vallil puust kaitseehitsed. Kasutati ka pinnasega täidetud putitarindeid. Linnusel 1-3
väravakäiku.
annaabi.ee 
