Muinasaeg
Muinasaja lõpp. Ajaloo uurimisel lisanduvad nüüd arheoloogilistele andmeteel ka
kirjalikud allikad. Tähtsaim allikas on Läti Hendriku kroonika, mis küll kajastab
13.sajandi Eestit so hilisrauaaja lõppu, kuid selles kirjeldatavad nähtused esinesid siin
ilmselt juba varemgi
Taani hindamisraamat annab ülevaate Põhja-Eesti asustusest.
Hilisrauaajal tekkisid paljud ainelise ja vaimse kultuuri ilmingud, mis püsisid
talupojakultuuris 19.sajandidni
Olulised välised mõjutegurid hilisrauaaegsele Eestile:
Skandinaavlaste ristiusku minek
Arengud Venemaal: naabruses kujunesid Novgorod kui mõjukas
kaubanduskeskus, Pihkva Vürstiriik, Polotsko vürstiriik
Saksa invasioon ida suunas ja selle seostamine paganluse-vastase ideoogiaga.
Lüübeki linna asutamine 1143 Läänemere kaldal
Eestlaste koostöö lõuna suunal liivlaste ja kuralastega
Talirukki kasutuselevõtt, koos talirukki levikuga võeti kasutusele kolmeväljasüsteem,
annaabi.ee 
