Eelrooma rauaaeg
mõõgakatke ning paar odaotsa. Mõnevõrra mitmekesisem on ehete sortiment. Tuntakse
4
luust ja metallist ehtenõelu, kaela- ja käevõrusid, pronksist oimuehteid, klaashelmeid,
erandina on saadud vööhaake ja naaste.
Nagu mainitud, jätkusid eelrooma rauaaja esimesel poolel mitmed nooremale
pronksiajale iseloomulikud traditsioonid. Matmisviisi osas käib see täiel määral
kivikirstkalmete kohta. Ehituslikult ei ole võimalik teha vahet hilispronksiaegsete ja
eelrooma rauaaegsete kivikirstkalmete vahel, neid võib eristada vaid leiumaterjali
dateeringute põhjal. Nagu pronksiajal, nii jätkus ka eelrooma rauaajal matmine
maahaudadesse.
Eluolu poolest jätkus eelrooma rauaajal üksiktaluline asustus, süvenes varanduslik
ebavõrdsus. Esile kerkisid jõukamad talud ja nad omasid võimu ümbruskonna üle- näiteks
maksustati kindla suurusega haritav maa. Ilmselt esines ka ühiskondlik võimuvõitlus,
millele viitab ka linnuste kasutuselevõtt.