Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus
Reekviem (luuletaja Manzoni mälestuseks) 1874. Töötab ümber "Don Carlost". Kavatseb kirjutada ooperit "Lear"
Shakespeare'i järgi, aga loobub.
1887 (Verdi on 74-aastane) valmib eelviimane ooper "Othello" (Shakespeare'i järgi), tohutu menu. Libretist Arrigo
Boito on ka ise helilooja (ooper "Mefistofeles").
1893 viimane ooper "Falstaff" (Shakespeare'i ajalookroonika "Henry IV" ja komöödia "Windsori lõbusad naised" järgi,
mõlemas esineb elunautlejast rüütel Falstaff).
Verdi hilisooperid on õigupoolest muusikadraamad, aga mitte wagnerlikus tähenduses või Wagneri mõjudega. Need on
itaallase Verdi arengu tipp- ja lõpp-punkt. "Othellos" peaaegu puuduvad lõpetatud numbrid (v.a. näit. Desdemona laul
pajust IV v.), ooper koosneb pideva tegevus- ja muusikaarenguga stseenidest. Vokaalpartiis palju deklamatsioonilisust,
sõna eriti tähtis. Orkestripartii arvestab küll alati lauljaga, ent muusikaline põhimaterjal ja selle arendamine on
orkestripartiis.