Maailma, idamaade ja eestlaste esiajalugu
Kristlike ideede leviku
algusest annavad tunnistust ka arvukad Idakiriku taustaga ristripatsid hilismuinasaegses
22
Eestis, mis tunnistajaks arusaamadest ristimärgi kaitsvasse väesse. Ilmselt kunagist idamisjoni
algupära ning seega vallutuseelsest ajast pärit on nelja esimese nädalapäeva nimetused, mis ei
tulene taevakehade nimedest nagu germaani rahvaste ristiusuaegses kalendris, vaid
arvsõnadest. Kuigi pole vähimat alust rääkida hilismuinasaegsest Eestist kui kristlikust maast
nii Läti Henriku kroonika kui ka kalmete põhjal domineerisid muinas-uskumused ning
kindlaid teateid kirikute ja koguduste olemasolust pole-gi , ei saa eitada uute ideede vaikset
sisseimbumist. Ilmselt on ühiskonnas leidunud vägagi erinevaid uskumusi ning see
mitmepalgelisuses on märk seismisest uue ajastu künnisel. Rahuliku arengu korral oleks
ajaloo kulg möödapääsmatult viinud ristiusu omaksvõtmisele ida- ja läänepoolsetes
annaabi.ee 
