Kreeka kunst
kujul ja säärast kivi kasutati siis pitsatina. Vanemad gemmid ongi pärit V sajandist eKr. Mis puutub
kujutistesse, siis eelistati algul jumalate ja kangelaste pilte, hiljem esinevad stseenid igapäevaelust,
naised, noormehed, maadlejad, loomad, linnud, mõnikord ka portreed.
Plastika
Kreeka plastika võib klassikalise ajastu raames jagada esimese õitseaja kõrgeks stiiliks ehk
kõrgklassikaks ning teiseks õitseajaks ehk kauniks stiiliks ehk hilisklassikaks.
Kõrgklassika (V saj eKr)
V sajandi teisel poolel saavutab kreeka skulptuur täieliku vabaduse ja meisterlikkuse loodusvormide
edasiandmise oskuses. Suure looduslähedusega ühineb aga ülimal määral ideaalne, äraseletatud rahu,
lihtsus ja selgus, suursugususe, väärikuse ja harmoonia tunne. Selle kunsti kandepind on sügav
usklikkus, tähtsaim kunstikeskus tol ajal oli Ateena, kus tooniandvat osa etendas kuulus riigimees
Perikles (umb. a. 495 429).