Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini
õiguslik seisund samuti erinevm kuid kõik nad kuulusid ühe maa valdaja alla.
Vilikatsioonimajandid mõisamajandi mõistes kadusid ära, eelistati pigem
rendikohti.Endised sallandid jagati rendikohtadeks laili , paljudel tp kes olid sõltuvad
ja mittevabad lubati osta ennast vabaks, teorendi asemel tekkis raharent
Grundherrschaft vanem vorm kadus ära.
17 saj grundherrschaft on pigem vastandumine gutsherrschaftile. Mõisahärrus ikka see
, kus üks osa on mõisamajand grunherrschaftid hiliskk ja varauusaja tunnuseks et
maavaldaja kogus renti ja tal püsisisd muud õigused, endiselt isand, kuid
mingisuguseid tugevamaid mittevabaduse vorme Grundherrschafti vorme lääne-
Euroopas ei olnud.
Läänesaksamaal pärishrjuse kohta kk on Leibherrschaft ( Leibherr). Puhtalt kunstlik
ajalookirjutuse termin, ei esine allikates. Et mõista seda olemast edela-Saksamaa kk
pärisorjuse olemust kasut Leibherrschaft( kehahärrus), ajalookirjutusest
leibeigenschaft