Rakendusfilosoofia
Russell otsis kindlat teadmist, aga Moore mitte. Ta arvas, et see on tal juba olemas.
Nii Russell kui Moore on iseloomustanud oma filosoofilist meetodit kui „analüüsi“. Russell oli ilmselt
esimene, kes rääkis „loogilis-analüütilisest meetodist“.
Wittgensteini mõju on olnud analüütilisele liikumisele otsustava tähendusega. Küsimus on aga selles,
kas teda võib pidada „analüütiliseks filosoofiks“, kuna Wittgensteini hilisfilosoofiat võib pidada
võõraks, vaenulikuks tüüpilisele analüütilis-filosoofiale.
Tractatuse põhiprobleem: kuidas on keel võimalik? Vastuseks on Wittgensteini pilditeooria.
Wittgenstein oli vahepeal kadunud, siis naasis Cambridge. Tal oli uus teooria, mille aga Russell maha
tegi. Russelli meelest on loogika filosoofia jaoks tähtis.
Analüütilise filosoofia teiseks haruks on „teadusfilosoofia“. Selle juured ulatuvad Russelli, loogiliste
annaabi.ee 
