Rooma eraõiguse referaat - Caligula
Caligula vaimne seisund.
Caligula teod tekitasid mitmetes tolleaegsetes õpetlastes kahtlusi, et ta võis olla hull. Muistsed
õpetlased võtsid vaatluse alla selle fenomeni. Tiberiuse valitsemise ajal iseloomustas Rooma
autor Cornelius Celsus hullumeelsust, kui haigust, mis avaldub sihipäratus käitumises ning
arusaamatus kõnes. Ta kirjeldab kahte sorti patsiente: need, kellel on luulud, aga kelle vaimne
arutlusvõime on muidu kahjustamata ning need, kelle arutluskäik on häiritud. Hilisemased
autorid, kes aktsepteerivad sama eristust, toovad näite mehest nimega Theophilius. Ta suutis
muidu rääkida ja arutleda korralikult, aga samal ajal uskus ta, et oli kogu aeg ümbritsetud
inimestega, kes mängivad flööti ja jälgivad teda. Ta tihti segas oma majapidamist sellega, et
karjus nendele flöödimängijatele erinevaid käske. Teise näitena kirjeldavad autorid patsienti,
kes arvas, et tal polnud pead ta uskus, et ta oli peata türann.