Ekspressionism luules ja draamas
revolutsiooni ning silmapaistvalt originaalne kujundiloome (G.Heym, 1887 1912; G.Trakl,
1887 1914). Hilisekspressionism käsitas luulet rohkem ideoloogilise relvana (J.Becher).
Ekspressionistide elutunnetus on traagiline, kantud katastroofi eelaimusest. Esitatakse
süngeid ja võikaid elupilte, kritiseeritakse ühiskonda ja valitsevad olusid. Masendava kujutuse
allikaks on suurlinn, agul, sõda ja lahinguväli (hilisekspressionismis), kujutusobjektideks
vaimuhaiged, prostituudid, eluheidikud, vigased kerjused ja nälgivad lapsed.
Nietzsche ütlus ,,Jumal on surnud" on ekspressionistidele olulise tähendusega.
Tsivilisatsiooni langust mõisteti religiooni kokkuvarisemisena. Väärtuste maailm (Jumal,
armastus, õiglus, tõde) on muutunud lootusetult relatiivseks, inimeste poolt
manipuleeritavaks.
Ekspressionistliku liikumise algusperiood kuulub Jakob van Hoddise luuletuse
annaabi.ee 
