Eesti kirjanduse ajalugu II
pigem Visnapuu. Underi skandaalsus on pigem seotud selle ,,naise rolli" pärast, sest naise roll
ühiskonnas oli hoopis teistsugune kui praegu. ,,Eelõitseng" sisaldab ,,Sonettide" eelset
loomingut, kuid ilmub hiljem. ,,Verivalle" ja ,,Pärisosa" juures toimub muutus, luulesse
tungub sisse ajakajalisus sõjaõuduste värvikad pildid, sotsiaalne ebaõiglsu jm. On
diskuteeritud selle üle, kas Underile on loomuomane ekspressionistlik stiil, Under on üks
esimesi hilisekpressionismi esindaja Eestis.
30ndate alguses on luuletaja roll ühiskonnas muutunud. Luuletajat ei juhi enam veri ega
maised ihad, vaid luuletaja on nagu poolelid väljavalitud jumalik isik, kes draagikat vahendab.
See muutus juhib muidugi klassikalisse perioodi (,,Õnne varjutus").
Underil süveneb narratiivsus (jutustav) ja tipneb ,,Õnnevarjutuses". Kui rääkida klassikalisest
ballaadist, siis ,,Õnnevarjutus" oleks selle musternäide. Suuruse ja sügavuse mõõdet toetab
annaabi.ee 
