Rahvastik
I Eeljärk--Kestis kuni hiliseagraarse ühiskonnani. Peamised linnad olid pealinnad,
sadamalinnad ja kaubateede ristumiskohtades olevad linnad. Linna elanikkond
moodustas kuni 5%.
II järk--Algas industrialiseerimisega 15.-16.saj. Seoses tööstuse arenguga laienesid
olemasolevad linnad ja tekkis palju linne juurde. Demograafiline plahvatus maal
võimaldas inimestel tulla linna töökohti leida. Hakkasid tekkima linnastud. Linnas
elavate inimeste osatähtsus kasvas 50%-ni.
III järk--hiliseindustriaalsesse ühiskonda jõudnud linnad hakkasid kasvama eeslinnade
arvel, uusi eriti ei tekkinud. Eelistatumad olid suurlinnad. Kuna demograafiline
plahvatus vaibus, siis linnade kasv vähendas maal elavate elanike osatähtsust. Linnades
elas nüüd 70-80% inimestest.
IV järk--postindustriaalses ühiskonnas algab lahtilinnastumine ehk
kontraurbanisatsioon, st linnaelanikkond väheneb (eriti suurlinnades), asutakse elama
linnalähedasse maapiirkonda
annaabi.ee 
