Ello Säärits “Anna Haava”
tingimustes. Tol ajal oli pärisorjus
läbi saanud, 19. sajandi lõpuks oli
Lõuna- Eestis talupoegade omanduses
üle 80%, Põhja-Eestis 50% talumaast.
19.sajandi keskel algas linnastumine
ning rahvuslik ärkamine.
Anna Haava loomeperiood kestis
22.eluaastast hiliseani, oma
loomingu tippteosed sündisid
19.sajandil, venestusajal. Hiljem, 20.
sajandi alguse loomingus jõuab Anna Haava
mitmekülgsema rahvalikult
lopsaka keele juurde, kuid selleks ajaks oli
muutunud juba eesti kirjanduse kontekst (Noor-
Eesti).
Anna viimased luuletused
ilmusid 1954.aasta valikkogus. Mitmed