Rahvastik
Rahvastiku paiknemist territooriumil iseloomustab:
a) keskmine tihedus (in/km²)
b) asulates paiknev elanikkond
Asulates paiknev elanikkond jaguneb kaheks:
a) Linnalistes asulates paiknev elanikkond--rahvastik on väga tihedalt paigutatud.
Tegeldakse teenindavate või tootvate majandusharudega.
b) Maa-asulates paiknev elanikkond--Asustus on kõrge, tegeldakse primaarsete
majandusharudega. Maa-asulad on näiteks küla, talu, rantso, mõis, auul.
Linnastumise etapid:
I Eeljärk--Kestis kuni hiliseagraarse ühiskonnani. Peamised linnad olid pealinnad,
sadamalinnad ja kaubateede ristumiskohtades olevad linnad. Linna elanikkond
moodustas kuni 5%.
II järk--Algas industrialiseerimisega 15.-16.saj. Seoses tööstuse arenguga laienesid
olemasolevad linnad ja tekkis palju linne juurde. Demograafiline plahvatus maal
võimaldas inimestel tulla linna töökohti leida. Hakkasid tekkima linnastud. Linnas
elavate inimeste osatähtsus kasvas 50%-ni.
annaabi.ee 
