Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011
Nt aastaid, tooteid, raamatuid, (m.os) kauneimaile (m.)
Eesti keeles pole triftonge (3 laadilt erinevat ühte silpi kuuluvat vokaali)
Kaks eri täishäälikut samas silbis. Liigitamisel kas omasõnad või võõrsõnad erinevad reeglid.
Eesti dift, teiseks komponendiks a, o, i, u, võõrdif vastupidi. Kus dift sõnas, eest esimeses
silbis või järgsilbis, tõusvad või madalduvad diftongid. Keeleajalooliselt algupärased, i, u, ü
lõpul, hilisdift. Süsi-söe, tuba-toa
21. Missugused on eesti keele vokaalfoneemid ja vokaalidega seotud fonoloogilised
probleemid? Kuidas on võimalik kirjeldada, kuidas kaks täishäälikut foneetiliselt kirjut. Eesti
keele 9 vokaali esineb pearõhulises silbis lühikese või pika monoftongina, nt e ee , o oo
jne. Järgsilpides omasõnades esineb 5 (lühikest) vokaali: a , e , i , u, o. Kuidas käsitleda
pikki ja ülipikki vokaale? Millised on võimalikud variandid
annaabi.ee 
