Minule kui kunstiajaloos võhikule, on need majad erineva stiili ja "iseloomuga". Neid arvatakse ehitatuks enamvähem ühel ja samal ajal, kuid nende kehand on tänapäeval üsna erinev. 1833. aasta kaardil on aga mõlemad ühesuguse kujuga (vt kaarti lk 16) ja väga tõenäoliselt need ongi Dobermanni mainitud "kaks häärberit" 1700ndate lõpu mõisas (vt lk 8). Järelikult on valitsejamaja ehitatud hiljem väga põhjalikult ümber, teenijatemaja aga säilitanud suures osas oma hilisbarokse kuju. Keldrid nende all on samuti erinevad. Üle kahemeetrise 18 paksusega müüre on seal mõlematel. Valitsejamaja keldriks on võlvitud ruumidega soklikorrus. Soklikorruse keskel on u 30 meetri pikkune lõik 1,6 m paksust müüri. See on ligikaudu sama kui 1686-89. a nimistus mainitud võlvitud korstnaga (keskaegne mantelkorsten?) puust elumaja pikkus (34 m). Lisaks on keldris 5 meetrit 2,2 m paksust müüri.
1868. aastal annetati käsikirjad Eestimaa Provintsiaalmuuseumile. Praegu asuvad need Eesti Ajaloomuuseumis, käsikirjad taasavastas 1990. aastail muusikateadlane Tiina Õun arhivaar Sirje Annisti abiga. 3. Muusikastiil Mozarti muusika, nagu Haydni, seisab nagu arhetüüp klassikaline stiil. Tol ajal hakkas ta komponeerimise, Euroopa muusika lõppesid stiil galant, reaktsiooni vastu kõrgelt arenenud keerukus Baroque. Järk-järgult, ja suures osas käes Mozart ise, kontrapunkti keerukust hilisbarokse kerkinud veel kord, moderaator ja distsiplineeritud poolt uute ja kohandatud uus esteetiline ja sotsiaalses keskkonnas. Mozart oli mitmekülgne helilooja ja kirjutas kõik suured zanr, sealhulgas sümfoonia, ooper, solo concerto, kammermuusika, sealhulgas keelpillikvartett string kvintett ja klaverisonaat. Need vormid ei ole uus, kuid Mozart arenenud oma tehnilise keerukuse ja emotsionaalne jõuda. Ta peaaegu üksi välja ja populariseeris Classical Klaverikontsert
annaabi.ee 
